Home

Uksest sisse tulles: roheline asi, mis paistab on duss. Köök otse ees, sellest vasakule jääb minu "kontor" ja aken ja köögi kohal on "magamistuba". Paremal on garderoob. Täts itt!

Ja Köögi poolt vaade garderoobile, dussile ja välisuksele.

117 Boulevard Voltaire, Paris 75011

How to dress like a parisian

Huvitav leid:

Editor’s Note: Ines de la Fressange is the author of Parisian Chic: A Style Guide, just published by Flammarion

PARISIAN CHIC
From flip-flops and stilettos to plastic surgery.Here’s what Ines says American women are doing absolutely wrong...and how they can fix it.

1. BLING IS NOT KING “You don’t see a Parisian girl with a logo on the T-shirt, on the earrings, and putting all diamonds and all the jewelry together. They would take away things. This idea of wearing all the jewels altogether, you know, all the necklaces and then the lipstick too. Like Christmas trees. It’s sometimes just too much.”

2. FORGET STILETTOS (OR AT LEAST, LEARN TO WALK IN THEM) “When you see all these girls, they can’t walk anymore! This obsession about having 4 or 5 inches. Like, you know, there’s no way to go out without heels. It’s a new prejudice, and it’s terrible. They can’t walk and they say, ‘Oh yeah, they’re very comfortable.’ The shoes, they’re not comfortable, they can’t be comfortable, it’s impossible.”

3. CHASTE CAN BE CHIC “This obsession of wanting to be sexy, you know? This idea that you dress up for seduction, and for others. It’s not true. You dress up for yourself. Sometimes it’s an old jacket that you’ve had since forever, but each time you put it on, you feel great in it. And when you ask men, what they think is sexy — I mean normal men, not totally stupid, you know? — they won’t tell you, ‘I love fake lips, a lot of Botox, and huge heels and huge tits.’ They will tell you very simple things, like a woman that I can touch her hair, a woman that loves to eat, but they will never tell you, ‘Listen, if they’re not 5-foot-10, no way.”

4. LOSE THOSE LEGGINGS “Have you seen someone with leggings looking great? Models, with incredible bodies, doing yoga, maybe...[you may as well] stay in bed, at home with your pajamas. You see pictures of your grandparents, they all look so beautiful. You see a kind of dignity and beauty in a man with a real shirt, the woman wearing the jacket made maybe by the guy down the street. You keep [something] from your grandmother, maybe it’s a little ring, a little necklace, or, something simple but very charming. And uh, you would never keep the leggings of your grandmother.”

5. SKIP FLIP-FLOPS — SOMETIMES “It depends, you know. Sophie Gachet [my co-author] is very against it. She says they look sloppy after a while. But imagine what I am wearing today (left), but with turquoise Havianas. It could be fun, like a Cuban outfit, you know?”

6. DON’T BE FAKE “What I really hate, is a fake handbag. A handbag that wants to come from a famous brand, but it’s a fake one in plastic. I do prefer somebody carrying a basket, or a tissue bag or... any kind of bag, rather than a copy of something.”

7. NAIL YOUR STAPLES “People don’t think it matters so much, your clothes. And it took me a lifetime to understand that it does. I’ve been a shopaholic. I always had the feeling I never had enough, and I always had the wrong things. And actually, I was buying the wrong things. Because, take a V-neck navy blue sweater: It’s quite boring, but actually it fits you, and you look great. When you wake up at 7 and you’re in a hurry, it’s just what you need.”

8. AVOID FANTASY PIECES “One should always say, ‘Shall I wear it this evening?’ If you buy it thinking ‘the day I’ll be on holidays and tan and rested, it’s going to be great.’ You’re never tan and rested, and on holidays.”

9. YOUTH IS OVERRATED “Everybody gets old. It is terrible, but it’s like this. A lot of people [mistakenly] think that you get less good when you get old. Journalists working on TV, for instance, when they’re very young, when you see images of them, the way they had their hair and their makeup, it’s terrible, usually. After seeing professional hairdressers and professional makeup artists for years, they look better. And we call that the Hillary Clinton syndrome,” she laughs. “When you look much better when you’re 40 than when you’re 20. But the more you get old, the more it appears what you think. And, um, if you have mean ideas about everything, it appears. If your obsession is to explain to others that your husband is more wealthy than their husband, no way you would look all right, you know?”

10. GET A LIFE Embrace culture. “I wouldn’t have said that when I was 18. But after a while, if you go in museums, you see things: the way you mix up colors, the jewels that you would wear and how you would wear them. I think all this can be linked: what you think, what you see, and what’s your life. I mean you understand immediately in the street who’s who. You see when people are not really very kind, you know. You see it by the face, by the clothes, by the attitude.”

Veel: http://www.wowowow.com/lifestyle/dress-like-a-parisian-photos/

Importance of fashion blogs

Video

Business of fashion

And last, but not least - my contribution at the GLAMOUR PARIS to the one of the most powerful and influential industries in the whole world!

Cheers!

30.12.2011-20.01.2012

Bonsoir!

Tänaseks olen Pariisitar olnud täpselt 22 päeva. Ja koduigatsust veel ei ole. Olen lisaks koolile ja igasugustele seltskondlikele sündustele harrastanud oma sihituid ringihulkumisi. Üks nendest kujunes isegi 5h pikkuseks jalutuskäiguks!! Tegin küll lõunapausi, aga põhimõtteline päeva märksõna oli ikkagi hulkumine.

Ja vahepeal, nii hulkudes kui muul ajal, käib aeg-ajalt mõte peast läbi, et ma ei suuda uskuda, et ma olen Pariisis ja, et see on üks iseloomuga linn... Isegi hommikune koolitee - senini ei ole olnud päeva, kus ma ei oleks midagi uut ja ägedat avastanud. Pean silmas just arhitektuuri...ja inimesi.

Ja tänu Eliasele, mo suurepärasele võõrustajale, kellele ma olen ilmselt elu aeg kõige eest võlgu, hoolitses ja hoolitseb mo eest väga hästi. Tänu talle olen saanud teha ja näha palju sellist, mis paljudel teistel rv tudengitel 101% kindlasti tegemata-nägemata jääb...Ja päris pariislase elu ei ole kidndlasti see, mis enamus kooli kolleege elab... Ja see ei tähenda, et kumbki ühest parem või halvem oleks, eks mõlemal ole omad head ja vead ja eeldused ja tagajärjed... should be clear without me pointing it out. Igal juhul, minu elulõpu + 3 generatsiooni peale mind, me täname kõik Eliast.

Aastavahetus möödus klubis, ilutulestikku ei näinud. Ja hiljem selgus, et seda ei olnudki. :) Niiet oma klubiga jäin rahule. Väga lõbus oli ja siiani tantsukingadel kontsad vahetamata. Jeei. :)

Nalja ka: oma esimesel nädalal siin, käisime neljapäevasel päeval väljas. Udupeenes hotellis champagne'i joomas ja lõpetasime Eesti Taco moodi kohas, et natukene süüa.. Pariisi moodi afterparty snäkk Taco-laadses kohast tähendab Moet'i joomist burgeri kõrvale. Üllatus nr üks. :) + selles kohas, oli ilmselge narkojoobega teenindaja meesterahvas, keda by mistake kohtasin oma 5-tunnise jalutuskäigu lõunapausi ajal. Mõtlesin, et jube tuttav. Aga, kui suur on tõenäosus, et sa kohtad kedagi suvalist suvaliselt suvalises kohas, kohas, kus elab 8 mln inimest ja igapäevaselt külastab linna veel ubes 2 mln turisti ja 40% kõikidest nendest inimestest, kes parasjagu samas linnas on, on samal ajal maa all metroos ja kui sa tunned-tead kokku linnas umbes 30 inimest (ja neist 20% on asiaadid, kes niikuinii on esimeste kohtumiste ajal samanäolised).... aga võta näpust. Nägin sama narkomaanteenindajat. :D Isegi Bonjour'itasime üksteist.

Teine veider lugu oli siis, kui metrooga sõitsin ja minu peatuses oli kiilanev keskeas meesterahvas, kes õlerahvastatud metroos sattus minu ette seisma... Tal oli selline soeng, et kui külgedelt oleks juuksed pikemad olnud, oleks saanud need üle pea kammida, nagu see röve asi, on, mida tehakse. Aga seda ponud, oli nii, et see kiilanev pealagi ja väga hõredalt turris karvakesi. Mõtlesin, et huvitav, kas tal naist ei ole, kes ütleks, et see on kohutav ja fui-disgusting...ning, oma metroo peatuses oli suuuuurel reklaamil sama tüüp....oma kehva soenguga...fotolt olid isegi tema harvad karvad näha. Tegin pilti ka, aga tehnilistel tingimustel ei ole võimalik seda praegu lisada. Onu tegeleb teatriga. ...kultuuriinimestele on teatavad asjad lubatud, seda ma tean, aga kas ka Pariisis?

Seda ma teadsin ennegi, et metrooga sõidavad hirmsad inimesed ja neist paljud ei tohiks kunagi päevavalguse kätte tullagi... ent, nüüd kui mul on oma-oma mini kodu (117 Boulevard Voltaire, Paris, 75011), olen siin juba 3 ööd olnud, siis olen pidanud metrooga rohkem sõitma ja true that - kellel on oma tantsupidu, kellel oma laulupidu, kellel oma ilusalong...kellel misiganes passiivne haigushoog...kes niisama haiseb ja taustaks maitsekalt riietatud ja ehitud vanemad ja nooremad daamid ning šikid härrased. Mujal nii hirmsaid inimesi vist ei näegi, kui metroos. Aga jaa, nii on küll, et ükski sõit ei ole igav. Juba see vaatlemine on huvitav... mõelda, mis elu neist keegi elab...

Mis veel. Kool. Selleks ma ju siin olen. :) Huvitav on ja väga rahvusvaheline ja äriline. + pigem kogemuspõhine ja selline, kus sunnitakse ise mõtlema, mitte teooriad ja ainult raaatud, millega ma pigem harjunud olen. Ja väga palju presentatsoone. Need on minu jaoks alati ebameeldivad olnud, ja nüüd ongi võimalus ennast sellest küljest arendada ja esinemisenesekindlust kasvatada (mis oli muide ka minu üks kooli mineku arengueesmärke). Ja siin nad plaksutavad peale igat ettekannet, mis on lihtlabane, ent jätab mulje, nagu oleksid väga hea olnud. Positiivne.

Loengutes on valdavalt 2/3 ja rohkem kohalikud. Väljaarvatud prantsuse keel algajatele loengus. :D

Tegelikult, tuli meelde, esimene, "wtf" oli aastavahetusel. Läksime mo roomie sõprade poole õhtusöögile ja pärast klubisse.. Nii, aga nende juures keegi ei võtnud oma välisjalanõusid ära. Ma oleksin tahtnud seda teha, sest mul oli nii palav. :D ... aga läksin vooluga kaasa... + keegi ükskord rääkis...ma ei mäleta kes ja kus, aga lugu oli selline, et keegi daam viis jõuluks oma itaallasest peiku koju. Eesti traditsioonilisse perre, õhtusöögile ja neil oli jalanõude intsident - peiku keeldus oma jalanõud jalast ära võtmast, kuna need moodustasid tema outfitiga terviku. :) Eestlaslikust vaatevinklist tobe, ent I'm getting there to get it. :) What about you? On loogiline?

Prantslaste ja pariislaste kohta olen kuulnud, et nad on arrogantsed ja ebameeldivad. Lükkan ümber. No nii palju kui ma siin kohalikega lävinud olen, pole ette tulnud. Lisaks, pigem on nad abivalmid ja toredad. Ja neile läheb peale sarkastiline huumor! (WIN!)

Praegu kõik! Varsti panen oma uue kodu pildid teile vaatamiseks ja imestamiseks (täna skypes, näitasin Tupsule oma kodu, ta tõi võrdluseks selle, et elan meie keemia WCs...go figure). :) Ja oma tööotsimise saagast kirjutan ka peagi. Haha. ( võtke viimast "haha"'d kui pinge kruvimist).

Bisous! (Liina, mis tähendab "kisses").

Minu Pariis!

Meeldib!