Wednesday, February 22, 2012

You too can be a lesbian!


Mulle on alati meeldinud kontoritöö ja seda lisaks stabiilsusele ja fix-tundidele (tavaliselt), saab ilusasti ennast riidesse panna. Kanda ilusaid kostüüme, kingi ja kotte. Sul on siis võimalik hea välja näha! :)

Minu praegune töö on vastupidi! Selleks, et te asja tõsidusest aru saaksite, räägin teile loo!
Eile, tööl! Uus noormees, kellega ma ei olnud varem koos töötanud. Mauritiuse saarelt btw. Kena , sõbralik ja tore, otsekohene jne. Ja siis tema, out of the blue, küsib, et kas ma olen lesbi!!! Hahaha! Vot nii kehv näen tööl välja, so you know! :)
Tavaline töö-dresscode: juuksevõrk, kotakad püksid ja väljaveninud t-särk ja (tihti on mõni ese või kõik, auguline) ja nõme põll. Kingadest ma ei räägi.

PS! Guugeldasin "sterotype, lesbian", et saada käesolevale postitusele illustreerivat materjali. Ja üllatusena ma ei leidnud ühtegi koledat pilti suurekondlistest lohakatest naisterahvastest (kes mulle lesbidena võiksid stereotüüpsed tunduda). Leidsin ägeda hoopis! :)

Monday, February 20, 2012

The Artist

Käisime Marinaga vaatamas laupäeval. Mulle hullult meeldis! Sisu oli, teostust oli, muusikat oli, tantsu ja garderoobi oli ka! Väga classy ja natuuriga! Pole ime, et auhindu kui paljem!

IMDB: Hollywood, 1927. As silent movie star George Valentin wonders if the arrival of talking pictures will cause him to fade into oblivion, he sparks with Peppy Miller, a young dancer set for a big break.

Silent bye!

Saturday, February 18, 2012

The RITZ!


Niisiis. Elias, mo kohalik sõber, kes on vabal ajal ühtlasi Pariisi Ritz'i hotelli roomservice'i departmendi direktor ning hotellis tähtsuselt 4. ülemus (!!) (infoks: neil on seal üle 800 töötaja).

Sisenesime tagant uksest (see uks, kust sisenevad töötajad ja kust põgenes printsess Diana oma surmaööl...tal oli Ritzi omaniku pojaga salaarmuafäär, you know!). Hotell on 28 000 m2 suurusel pinnal - see on täpselt 630,6 meie Keemia tn korterit! Ja johhaidiii, üks ruutmeeter seda hotelli on 630 rohkem väärt kui Keemia korter. Ja ma vist isegi alahindan siin väärtust. Lisaks, selle hotelli turvasüsteem ja turvameeste arv on suurem kui Pariisi linna oma - linnas töötavate politseinike arv on väiksem, kui hotelli turvatöötajate oma. Kui hämmastav see on! (ma olin nii shokeeritud, hotelli peensusteni läbimõeldud detailidest, kui ma selle info sain, siis paraku ma numbreid ei mäleta).
Politseinikest rääkides, siis ükspäev nägin rulluisu-politseid!!! OK, olemas on ratsapolitsei, rattapolitsei, rolleripolitsei, autoga politsei, jala-politsei, aga rulluisupolitsei oli minu jaoks uus! :)

Kahjuks ma pilte ei võinud teha, sest reeglitest hooliv ööboss oli tööl. A sellest pole midagi, ma salvestasin omale mällu ja teiseks, saan teise vahetusega uue tuuri, kus ma võin pilte ka teha. Siis ma olen üks vähestest inimestest kellel saab nii paljem pilte olema kui mul - eritigi veel, kui 2012 augustist läheb hotell kinni ja praeguse sisedisainiga pildid saavad rariteetseks (pärandan oma adopteeritud neegrilastele kunagi ja kindlustan sellega nende tuleviku ja ülikoolihariduse).

Niisis, esmalt viidi mind kööki, kus neil on absoluutne prantsusepärane kööginõude thing going on! Neil on seal maalid seina peal ja seal töötab päevasel ajal 80 inimest, kellest 1 on naisterahvas!

Järgmisena - koridorid. Silmapiirini ulatuvad pikad sirged koridorid peenemustrilise antiikrohelise ja kuldsega tapeedid, vaibad, maalid, lühtrid... ja see kõik moodustab terviku, mis on nii stiilne ja classy, et ei igasugune kommentaar on tegelikult labane.

Tavalistesse tubadesse mind ei viidud seekord, aga nägin ära Imperial suite'i, mis koosnes kolmest toast - magamistuba, elutuba ja maaaaster bathroooom! Tahad ööbida seal, maksad 18 000 eurot ühe öö eest! Köömes, eks! Kes mulle järgmisena külla tuleb, võin lasta teile bronni teha... Ent, pange tähele, nädala pärast (oli vist) algab Fashion Week, siis on see kinni... :)
Vaade Vendome'i squarele, mis on THE FANCIEST in Paris! See on see koht, kus saad maailmastaare näha, kui tahad, nad ikka käivad seal poodlemas (iga päev! Mitte ainult soodukate ajal, nagu mina...ja mitte selles piirkonnas!:D daa). Meil on Thanh'iga deit paigas, et miski aprilli paiku läheme sinna celebrity-papparazzi-photoshoodile! :) Prageu külmaga ei taha!
Laed on ca 3m kõrged, rahalõhnalised kardinad on täpselt sama pikad ja ilusti sätitud. Elutoa laual on Cartier'i disainitud kontoritarvete nahkne komplekt, teate ju küll, mis meil tavainimestel on plastikust või paberist! :D Originaalmaalid seintel (seda ei pea vist mainima)... Kõik on nii udupeen, et ei julgenud istuda ega astuda. Vannitoa segistid olid kuldsed ja luigekujulised, antiigid aga särasid nagu oleks täna just paigaldatud. Sealne koristus- ja toateenindustiim on turvast suuruselt järgmine!
+ ma ise ei kujuta ette (ilmselt keegi kujutab, aga keegi ei kujuta ette kes see olla võiks), seda, et KUI palju poliitiliselt ja muul moel tähtsaid otsuseid on täpselt selles ruumis vastu võetud! Nagu ikka, ega siis suuri otsuseid suurtes saalides tehta - enamus on ikka varem otsustatud ja performance otsustus tehakse lihtsalt selle tegemise vajalikkuse pärast... Pean silmas just ajaloolisel olulisi asju... tänapäevastest rääkimata! Praegu on nimelt valimiste periood Prantsusmaal, Sarkozy vist ei saa uuesti... Aga jaa, ma ei kujuta ette, palju need tubadesse õhtusööke serveerivad inimesed võiksid teenida, kui nad oma kuuldud informatsiooni edasi müüksid... ( kui nende tipp on ühe söömaaja eest u 100 euro ringis, siis info müügihind on aimatav....).

COCO CHANEL SUITE - my personal favourite! Naiselikum ja hubasem, kui teine oli....rohe detaile ja originaal fotod seintel mademoiselle Chanellist isiklikult! Samamoodi 3 tuba kompleksis, 3.korrusel, parema vaatega ja GARDEROOBIGA!!! :) jessus jessus. Kohe oleksin tahtnud sisse kolida, aga paraku olen tavaline Ida-Euroopa VAENE üliõpilane. :D (ja võin õnnelik olla, et mind uksest üldse sisse lasti!) See on see tuba, kus Madonna palus nii muuseas, et olge kenad, ma tulen, palun värgvige seinad roosaks ja selle ägeda sohva asemel pange tuppa batuut! Tehtud! (Mäletate, kui Madonna Eestis käis, siis ta meil isegi ei ööbinud mitte!! haha ja Efka (Evelin Ilves) kingitud dress rahvusmustriga oli prügikastis!)...

And last ja not least - proovisin oma elu esimese macarooni (milles Laduree kõige kuulsam on) Ritz's... delish! I'd say!

Ja OMG, mis töötajad! Dino ja Mumu! (armsad hüüdnimed). Karismaatilised härrased, kelle loomulik sharm niidab iga daami! Tõsiselt! Vestled nendega ja tunned, et oled printsess! Inteligents, gentlemen'likkus ja empaatia...segu kõigest sellest + see x-faktor, millest me kõik kuulnud oleme. Minu jaoks oli 110% au nendega kohtuda ja vestelda.

Lift! Kui lifti sisenesin, siis tuli Borat'i film meelde, kus ta hakkas ennast riidest lahti võtma ja arvas, et see ongi tema tuba. Mõelge ise edasi... :)

Ja tuletan meelde, et tegu on pea 30 000 m2 suuruse hotelliga, millest võiksingi rääkima jääda.... suveterass, kus pühapäevahommikusi brunch'e peetakse, Hemingway baar (kus Bloody Mary kokteil leiutati), resto.... receptioni lilleseade on ainuke, millest pildi salaja sain... ja see on juba way more than impressive, sellele kulutatakse aastas enam kui Eesti presidendi aasta palk.

Jaaaa.... Kui ma seal sõnatult kõike oma mällu salvestasin ja infot, mis samal ajal peale tuli, püüdsin meelde jätta, ise näost valge (tervikust lummatud), siis Elias ikka paar korda küsis, et kas mul on kõik OK! :D Kõik oli OK, olin lihtsalt speechless:)

Täna on meil vihmane ilm. Pariisi vihmane romantiline ilm ja kõik on ilus!
Homme teen kooli jaoks 2 presentatsiooni ja siis lähen moodsa kunsti muuseumi ja ühte galeriisse Les Halles's... Robert Dosineau näitusele! Harin ennast kultuuris kultuuriga!

Thursday, February 16, 2012




Meie uulitsas oli laadapäev. Või Vinitage turg...Kuidas paremini peale läheb! Väga tore event oli. Tõenäoliselt kohalike jaoks mitte midagi erilist, aga mulle! Oh jessus! Tule eila meile, mis kaup!! paremad palad olid kleidikesed 30nendatest! Johhaidiii! Kotid viiekünendatest ja kuuekümnendatest, raamatud, maaild, mööbel, vaibad, igasugused tilu-lilud dekoratsioonisk ja mida iganes... antiik, nahk, plaadid... anything yo want!

Erinevalt Eesti taolistest üritustest oli meie Voltaire uulitsa omal äge kaup. Kohe oli näha, et Prantsusmaa rahvas, olles küll enamus oma sõjad kaotanud, ei ole kunagi pidanud taluma kommunismi, plaanimajandusest tingitud defitsiiti ega polüesteri võimu! Hämmastav kui palju ägedat seal oli - kui ma oleksin rikas ja mul oleks oma kodu, siis ma oleks sealt oma külalise ooteruumi (kui nad ootavad, et neid vastu võetaks:D )...või näiteks elutuppa... puhkenurga...või kellaviieteejoomise nurga jaoks maailma kõige ägedama mööbli - disainikas, halli metalli ja pruuni nahaga! Madal ja etalli osa oli selline eriline säbruline! Lahedast 50-nendate aastate kiiktoolist a ei räägi, veelgi vähem kõikidest nendest lampidest, mis ma endale soetaksin ja siis kui keegi külla tuleks, siis arvaks, et ta on Hector light'i avamispeol 50 a tagasi (vms)...

Njaa. + Moodne plakatikunst ja janused said Champagne'i mekkida...raha eest loomulikut! (Ma ei soovinud).

Järgmises postituses:

Minu vapustavast-sõnatuks Ritz Paris'i ekskursioonist, kus viibisin samas ruumis, kus Madonna on pissil käinud, Mademoiselle Coco Chanel on oma riideid disaininud ja võibolla isegi oma Captain Arthur Edward 'Boy' Capel'iga mõne kireöö veetnud ja kus tänane Maroko prints mitmeid kuid oma kuninglikku elu elanud! PS, sõitsin sama liftiga, kus Printsess Dianast on tema elu viimased fotod tehtud ja istusin liftis sama koha peal...

.... (Vabanda, Gerlo, see on tegelikult enam kui ulme-erk ja kirjas unustasin seda kirjeldamast! Je suis desole!). :)

Niiet, ole valvel mo ustav lugeja! Ja sina, kes sa seda Venemaalt teed! :)

Head aega!

Saturday, February 11, 2012

Bye. Forever! ..saaga jätkub!

...see loll tuneeslane helistas uuesti... Peale minu lõppsõna "BYE. FOREVER!", ei oleks mina never kellegiga uuesti kontakti astunud. Seepärast vastasin, peaks ju oluline olema (?). Küsis, et kas olen töötamisest huvitatud, vastasin, et ei. Siis tema küsis, et miks. vastasin, et ei taha. Ja siis ta seletas, et ta soovis mulle lähemale saada, kuna tema arvates ma olen ilus ja tore. (How awesome is that!). Ja küsis uuesti, et miks ma ei taha. Vastasin, et lihtsalt ei soovi ja jutul lõpp. Siis ta küsis, et kas ma sellepärast ei taha, et ma arvan, et ta hakkab mulle siis meeldima, kui me rohkem temaga koos oleme (WTF!! hämmasrav!)... ilmselgelt ma hakkasin naerma, sest polnud ammu nii naeruväärset asja kuulnud! :D ja ütlesin, et "I'm going to hang up now!" :D

Thursday, February 9, 2012

FROG

Yey. I've got a job! The deal is: 2 month in the kitchen & then to the floor! ayee! :)

Friday, February 3, 2012

Getting a job in Paris - Mission Impossible V? (2. osa)

Postituse teemad
1. Kuhu olen oma CV saatnud.
2. Resultaadid ja märkused
3. Järeldused
4. Uus tegevusplaan

1. ja 2. CV'd on saadetud + resultaadid ja märkused:
a) Ööklubi Champs-Elysees uulitsal: Lido (väga moodne klubi), aga "please note, if you are not contacted within 3 weeks, consider yourself as not being selected for available jobs).
b)Sama lugu, samal uulitsal asuva teise populaarse ööklubiga, CrazyHorse. Ei mingit vastust, seega, oletan, et ei osutunud valituks.
c) Ambassade d'Estonie - saadetud meil, et ehk nad otsivad kedagi. Paraku hetkel mitte, aga salvestavad väidetavalt minu kontaktandmed ja CV endale, juhul kui midagi tekib, võtavad ühendust. Viisakas eestikeelne meilivestlus.

18/01/2012 - Käisin oma peeneid kuulutusi rikaste rajooni ülesse riputamas, nagu poolakas, aga viisakamalt riides.
19/01/2012 sai minu töösoovi kuulutus www-keskkonda. Sain kõnesid ja sõnumeid.

Umbes 10 kõne esimestel päevadel, millest esimesed kaks soovisid minust alasti pilte teha. ja ülejäänud olid ka sisutud.

Nii, siis eelmine pühapäev, kui olin juba lootuse mõistlike pakkumiste osas kaotanud, sain kõne miskilt arhitekt meesterahvalt, kes pakkus day-rental korterile koristamise teenust. Daa...mõistlik - mõned tunnid ja mõned korrad nädalas. Pole paha. Nii, tühistasin kohtumise oma ägeda uue sõbrannaga ja sain hoopis härra arhitektiga kokku. !!! VIGA!!!

Enne kui kodust ära läksin, andsin oma naabrinaisele, Chrisharale, härra nr ja aadressi, in case I never returned and there was a unidentified female body found from La Seine. :)
Nii, saime kokku. Läksin ta poole koju, sest ta arvas, et ta vb kasutaks mo teenust (KORISTAMISE) ka enda kodus ja lihtsalt et näha, kui kena koristaja ma olen, siis pidin algatuseks tema kodu kraamima. I guess what! Olete kuulnud, et mehed võivad esimesest pilgust ära armuda, kui naistel võtab see kauem aega. Nii, oma silmaga nägin, kuidas see härra ära armus. Hoobilt. Seega oli juba eos igasugune töösuhe võimatu, a ma alguses ignoreerisin seda. VIGA II. Pelale teretamist oli umbes kolmas küsimus, et kas mul poisssõber on. Edasine on ajalugu: koristasime koos natukene, siis ta arvas, et võiks sööma minna, kuna mul oli kere hele, nõustusin. Kõik kohad olid kinni, siis ta arvas, et võiks tema pool pastat teha hoopsis ja ostis poest veini. Ja kohe kui ülesse jõudsime hakkas flirtima ja emotsionaalseid lähenemiskatseid sooritama. u 10 min pidasin vastu. Siis pidasin oma speechi, et kui ta soovib minuga koos töötada ja üleüldse mind kunagi veel näha, siis parem lõpetagu see asi, mida ta teeb, kohe ära. Ja siis, ma ei tea kust, tuli tema poolne steitment, et me võiksime temaga paariks hakata ja ma peaksin kohe oma peiku maha jätma jnejnejne. I was shocked! Muidugi, põhiline asi vajab ju ka mainimist: ta nimi oli Ousamma ja ta oli tuneeslane. Ja tal olid perekonna portreed voodi juures, peatsis, seina peal. Portree emast. Portree isast. Portree vanaemast!!!! WTF. .... nii, põgenesin. Enne korterist väljumist püüdis ta mind kallistada ja musitada. Kallistamine õnnestus, musitamine mitte. Ja ta röve parfüüm oli järgmised pool päeva mo ninas. iuuu. NING, last but not least:
"IT WAS A TRUE PLEASURE TO MEET U AND I'M WAITING TOMORROW UNPATIENTLY... IF YOU ACCEPT TO BE MY GIRL, I'LL TAKE CARE OF YOU... I'LL GIVE EVERY THING... ATTENTION, PLEASURE AND LOVE...KISS"
Sidenote: kultuuride erinevus väljendus ka selles, et minu põgenemiskatse üheks väiteks oli see, et pean minema. Ma ei saa ega taha täna jääda, vaatab mõni muu kord tulevikus. Ja tema tuneesia kanaaju, arvas, et see tähendab homset.
Järgmine päev ehk esmasp algas terror smsside ja kõnede näol. Vastasin smsga, et paraku mul on muud plaanid ja tegelikult ma ei soovi teda anyway näha. Looda, et leiad mida otsid ja lõppsõna: Bye. Forever. (mis minu hinnangul oli äärmiselt naljakas:D ja ootasin natukene kirglikumate killast tagasisidet...võiks ju). Aga sain: " :( ". Dissapointing.

3. Järeldused: pole lihtne siin tööd leida ja ma olen liiga naiivne.

4. Tegevusplaan:
a) täna läheme Chrisharaga Ameerika kirikusse, kus neil pidid ka kuulutused olema üleval inglise keelt kõnelevatele...
b) fotograafia ja raha eest fotoshoodid (meil on koolis fotohuviliste klubi, uurisin nende kohta... ja nad on nii halvad...)
c) ma ei tea...

KÕIK. Wish me luck! :)


Thursday, February 2, 2012

Getting a job in Paris - Mission Impossible V? (1. osa)1




Oma tööotsingutega alustasin umbes 2 nädalat tagasi. esimesed 2 nädalat olin niisama ja püüdsin igasugustest muredest puhata, sest Eestis oli kõike ülearu. Töötas hästi, aga kuna paraku on raha vaja täiesti tavalisteks asjadeks nagu söömine ja pesemine, siis tuleb leida võimalus raha saamiseks, ehk töö leida. :) (Ja oi kui palju raha siin Euroopa osas ikka läheb! lõunasöögist, mis maksaks alla 10 euro, ära unista.. muidugi juhul kui võileivad on teema, siis saab soodsamalt ka, aga ma räägin siinkohal normaalsest tervislikust soojast toidust salati ja joogiga).
Muidugi, mõned ägedad urkad on ka... sellised prantsusepärased ägedad minirestod, kus tehakse pakkumisi: eelroog, pearoog ja magustoit näiteks 12 eurot + jook. Näiteks üks pühapäev käisime Thanh'iga (pildil) oma fototuuril ja leidsime ühe sellise. Sõime eelroaks 6 tigu, pearoaks Boeuf Bourguignon ja magustoiduks Creme Brulee. 12 eur + 2eur coca. Väga maitsev oli.


Tagasi tööotsingute juurde.
Esiteks - selgitasin välja, mis variandid mul on.

Teiseks, uuendasin oma CV ja frenched it up, you know!

Ja alustasin kohtade otsimist, kus tahaksin töötada, kaaskirjade koostamist ja saatmist.
Samal ajal kolisin ja rääkisin ka oma uue landlord'ga, et kas ta teab kedagi kes kedagi vajaks. Ei, aga pani minu kuulutuse ülesse internetti. Pildiga. + aitas mul teksti koostada ja selle riputasin kohalike eliitpiirkonda ülesse, nagu iga tavaline poolakas teeks (ja teebki). Rebitavate telefoninumbritega jne...nagu päris.

Ja Elias aitas ka. Tema ühele tuttavale saatsin oma prantsuse pärase CV ja udupeene kaaskirja (sellise, et olen maailma äge ja otsin uusi väljakutseid, aga märksa peenemalt sõnastatult ja ise ka ei uskunud, et mina seal taga võiksin olla). Aga sai selle FROG PUBS juhataja, Vestlus oli eelmine neljapäev ehk pea 2 nädalat hiljem sellest hetkest, kui oma eriti peene kirja teele panin. Praeguseks on nädal vestluses möödas ja konkreetset vastust ei ole veel. Paistab.

Ahjaa, Baby-Speaking ka! Kooli kaudu sain teada nende kontseptsioonist jne. Täitsin netis avalduse ja ca 2h hiljem sain kõne, et olen vestlusele oodatud + meil ettevalmistavate materjalidega ja nimekirjaga sellest, milliseid pabereid nemad minult ootavad. Vestlus oli 30/02 kell 11.30. Alguses olin õnnelik, et see oleks päris tore, mõned tunnid maksimaalselt päevas, tasu on OK ja kool ei kannata. Palusin oma Gerlokesel endale soovituskirja kirjutada, mille ma tegelikult ise kirjutasin ja Gerlol allkirjastada palusin... Ja vahetult enne vestlust ei olnud üldse tunnet, et seda tööd tahaks vms. Sest, see on üsna vastutusrikas ja kes teab, mis juhtuda võib võida...
Vestlus ise oli veider... minuga vestlev naisterahvas ei olnud väga sümpaatne ja nende kohustuslike intervjuu protseduuride mehhaanilise läbiviimise taustal oli aimatav vastastikkune ebasümpaatia. Vestlus lõppes sellega, et mina saadan meilitsi mõned paberid veel ja nemad saadavad päeva jooksul omapoolse vastuse. A guess what, kodus olin umbes 20 min peale vestluse lõppu ja juba oli vastus tulnud, et paraku ma ei vasta nende kriteeriumitele vms. :D Mis seal siis ikka. :) Sest, ega ju nemad tegelikult minu kriteeriumitele ka ei vasta. :)

Coming next: Kuhu olen oma CV saatnud; resultaadid; järeldused; uus tegevusplaan.

Head aega praegu, mu ustavad lugejad! :)



Eile, MARDI (tuesday/ teisipäev), 01/02/2012



Tere, mo ustavad lugejad. Ha-ha :D (loeb keegi? anyone?)

Niisiis, see vajab jagamist:

Eile, käisime kinos. Mina ja mo uus sõbranne, Marina (pildil), pidime minema vaatama ühte prantsuse romantilist draamat, mille pealkiri oli midagi esimese korraga seotut (!!--go figure!), aga viimasel hetkel otsustasime ikka teise filmi kasuks - Another Happy Day, mis me arvasime, et on tavaline Hollywoodi romantiline komöödia, aga võta näpust! Oli hoopis depresiivne ja igavikulistele elumuredele keskenduv...(IMDB: A family weekend is fraught with emotional landmines for mercurial and sensitive Lynn (Barkin) as she arrives at her parents' Annapolis estate for the marriage of her estranged eldest son Dylan (Michael Nardelli), accompanied by her three younger children (Ezra Miller, Kate Bosworth, Daniel Yelsky). Lynn's hopes for a joyful reunion are crushed as her wry but troubled middle son Elliot (Ezra Miller) lobs verbal grenades at his mother and her relatives while daughter Alice (Kate Bosworth), a fights valiantly to keep her longtime demons under control. The weekend quickly unravels as Lynn demands to be heard by her aloof, disdainful mother (Ellen Burstyn), ailing, distant father (George Kennedy) and ever-judgmental sisters (Siobhan Fallon, Diana Scarwid), but most especially by her ex-husband Paul (Thomas Hayden Church) and his hot-tempered second wife Patty (Demi Moore). Confronted with the deeply painful...).

Peale filmi saime Marina peiku ja ta vennaga õhtusöögiks kokku. Itaalia resto. Võtsin pasta. Naljakas lugu, mida mina geniaalseks pidasin oli selline, et peiku vend &co olid mõned aastad tagasi Pariisi ööklubides laineid löönud (eriti daamide seas) sellega, et nad valetasid ennast Ameerika turistideks, nad olid väidetavalt Sacramentost pärit maisikasvatajad. Ise nad prantslastele omaselt väga Inglise keelt ei rääkinud, aga nad kasutasid vanakooli räpilugude sõnu!!!! (nagu Notorious Big ja 2pac) HAHAHA...ja see töötas! Kui naljakas see on! :) Väga tore õhtu oli ja ma sain esimest korda oma värsket ISC Paris Student ID'd kasutada. Jeei. :)


Bonne après-midi!:)