Oma tööotsingutega alustasin umbes 2 nädalat tagasi. esimesed 2 nädalat olin niisama ja püüdsin igasugustest muredest puhata, sest Eestis oli kõike ülearu. Töötas hästi, aga kuna paraku on raha vaja täiesti tavalisteks asjadeks nagu söömine ja pesemine, siis tuleb leida võimalus raha saamiseks, ehk töö leida. :) (Ja oi kui palju raha siin Euroopa osas ikka läheb! lõunasöögist, mis maksaks alla 10 euro, ära unista.. muidugi juhul kui võileivad on teema, siis saab soodsamalt ka, aga ma räägin siinkohal normaalsest tervislikust soojast toidust salati ja joogiga).
Muidugi, mõned ägedad urkad on ka... sellised prantsusepärased ägedad minirestod, kus tehakse pakkumisi: eelroog, pearoog ja magustoit näiteks 12 eurot + jook. Näiteks üks pühapäev käisime Thanh'iga (pildil) oma fototuuril ja leidsime ühe sellise. Sõime eelroaks 6 tigu, pearoaks Boeuf Bourguignon ja magustoiduks Creme Brulee. 12 eur + 2eur coca. Väga maitsev oli.
Tagasi tööotsingute juurde.
Esiteks - selgitasin välja, mis variandid mul on.
Teiseks, uuendasin oma CV ja frenched it up, you know!
Ja alustasin kohtade otsimist, kus tahaksin töötada, kaaskirjade koostamist ja saatmist.
Samal ajal kolisin ja rääkisin ka oma uue landlord'ga, et kas ta teab kedagi kes kedagi vajaks. Ei, aga pani minu kuulutuse ülesse internetti. Pildiga. + aitas mul teksti koostada ja selle riputasin kohalike eliitpiirkonda ülesse, nagu iga tavaline poolakas teeks (ja teebki). Rebitavate telefoninumbritega jne...nagu päris.
Ja Elias aitas ka. Tema ühele tuttavale saatsin oma prantsuse pärase CV ja udupeene kaaskirja (sellise, et olen maailma äge ja otsin uusi väljakutseid, aga märksa peenemalt sõnastatult ja ise ka ei uskunud, et mina seal taga võiksin olla). Aga sai selle FROG PUBS juhataja, Vestlus oli eelmine neljapäev ehk pea 2 nädalat hiljem sellest hetkest, kui oma eriti peene kirja teele panin. Praeguseks on nädal vestluses möödas ja konkreetset vastust ei ole veel. Paistab.
Ahjaa, Baby-Speaking ka! Kooli kaudu sain teada nende kontseptsioonist jne. Täitsin netis avalduse ja ca 2h hiljem sain kõne, et olen vestlusele oodatud + meil ettevalmistavate materjalidega ja nimekirjaga sellest, milliseid pabereid nemad minult ootavad. Vestlus oli 30/02 kell 11.30. Alguses olin õnnelik, et see oleks päris tore, mõned tunnid maksimaalselt päevas, tasu on OK ja kool ei kannata. Palusin oma Gerlokesel endale soovituskirja kirjutada, mille ma tegelikult ise kirjutasin ja Gerlol allkirjastada palusin... Ja vahetult enne vestlust ei olnud üldse tunnet, et seda tööd tahaks vms. Sest, see on üsna vastutusrikas ja kes teab, mis juhtuda võib võida...
Vestlus ise oli veider... minuga vestlev naisterahvas ei olnud väga sümpaatne ja nende kohustuslike intervjuu protseduuride mehhaanilise läbiviimise taustal oli aimatav vastastikkune ebasümpaatia. Vestlus lõppes sellega, et mina saadan meilitsi mõned paberid veel ja nemad saadavad päeva jooksul omapoolse vastuse. A guess what, kodus olin umbes 20 min peale vestluse lõppu ja juba oli vastus tulnud, et paraku ma ei vasta nende kriteeriumitele vms. :D Mis seal siis ikka. :) Sest, ega ju nemad tegelikult minu kriteeriumitele ka ei vasta. :)
Coming next: Kuhu olen oma CV saatnud; resultaadid; järeldused; uus tegevusplaan.
Head aega praegu, mu ustavad lugejad! :)
No comments:
Post a Comment